On kohti, mis ajas ei tuhmu, vaid ajaga kasvavad – saavad tugevamaks, tähenduslikumaks, hingestatumaks. Üks selline koht on Rummu raamatukogu, mille lugu sai alguse enam kui viiskümmend aastat tagasi. See pole lihtsalt ruum raamatute hoidmiseks, vaid paik, kus on kasvanud põlvkonnad, vahetunud ajastud ning süttinud huvi ja armastus lugemise vastu.
Rummu raamatukogu asutati 1975. aastal – tagasihoidlik algus mõne riiuliga. Tol ajal oli raamatukogu osa suuremast hoonest, kus asusid ka apteek, rahvamaja ning veel üks raamatukogu. Raamatute arv ei olnud suur – ainult viis riiulit, kuid juba siis hakati looma seda eripärast õhkkonda, mis on jäänud Rummu
raamatukogu visiitkaardiks läbi aastakümnete: vaikne, ent elujõuline; tagasihoidlik, ent tähendusrikas.
Siin võis tõesti tunda, et raamatukogu vaikuses on võimalik leida kõikvõimalikele küsimustele vastuseid. Need polnud lihtsalt sõnad, vaid igapäevane kogemus – eriti väikestes kogukondades, kus raamatukogu oli tihti üks väheseid kultuuri- ja teadmiskeskusi.
Raamatukogude edu ei seisne ainult raamatutes, vaid inimestes, kes seal töötavad, kes kujundavad ruumi ja vaimu. Rummu raamatukogul on olnud aastate jooksul kuus pühendunud töötajat, kelle hulgas väärib eraldi esiletõstmist raamatukoguhoidja Olga Mirza. Tema töö oli nii silmapaistev, et ta pälvis Eesti Vabariigi kultuuriministri kiituskirja – märgiks sellest, et hoolimine ja professionaalsus ei jää märkamata. Seda järjepidevust on hoidnud Eleonora Eriks alates 2000. aastast, seega on temal samuti juubeli aasta – 25 aastat Rummu raamatukogus.
Üks olulisi verstaposte oli aeg, mil Rummu raamatukogu sai teise koha külaraamatukogude grupis projektis „Tunnustus kosutab“. See näitas, et väike raamatukogu võib olla suure mõjuga. Lisaks sellele saabus 1990ndate lõpus raamatukogule ootamatu, kuid südamlik kingitus – märkimisväärne kogus eestikeelseid raamatuid väliseestlastelt. See annetus oli kui sillaehitus kodumaalt lahkunute ja kodumaale jäänute vahel, rikastades kogukonda uute teadmiste ja lugemisrõõmuga.
Avaramalt ja valgemalt – aastal 2003 tegi raamatukogu suure sammu edasi – avati uksed uues hoones, kus ta tegutseb tänaseni koos lasteaed Lepatriinuga. See oli suur muutus: ruumid muutusid valgemaks, soojemaks ja kutsuvamaks. Kogukond võttis uue koha kiirelt omaks. Lastele meeldib, et saab vaibal lesides raamatuid uurida, täiskasvanud naudivad võimalust ajalehti ja ajakirju sirvida või lihtsalt vestelda.
See on paik, kus kõik olid rahul – ja on siiani.
Aastate jooksul on Rummu raamatukogust kujunenud midagi palju enamat kui raamatukogu traditsioonilises mõttes. See on saanud kogukonna südameks ja oluliseks kohtumispaigaks – siin on toimunud kohtumised valijatega, lugejate üritused, laste raamatukogutunnid, eesti keele suhtlusringid, samuti uute raamatute väljapanekud ja kohalike inimeste näitused; laste joonistused, kohalike käsitöö, hobi kunstnike maalid jne.
Raamatukoguhoidja ei ole enam pelgalt raamatute korrastaja, vaid kogukonna kultuurilise elu korraldaja ja toetaja. Just selline roll on aastatega süvenenud ja juurdunud.
Tänaseks on Rummu raamatukogust saanud Lääne-Harju valla raamatukoguvõrgu harukogu, olles jätkuvalt elujõuline ja kaasaegne. Lugejate käsutuses on üle 12 000 teaviku ning igal aastal tehakse üle 700 laenutuse. Lisaks sellele pakub raamatukogu avalikku internetipunkti ja erinevaid teenuseid, mis toetavad elukestvat õpet ning infopädevust.
Rummu raamatukogu ei ole kunagi olnud lihtsalt koht raamatutele. See on alati olnud koht inimestele – ruum, kus kohtuvad minevik ja tulevik, teadmised ja kogemused, lapsed ja eakad, mõtted ja unistused.
Ja kui see kõik võib alguse saada viiest riiulist, siis kujuta vaid ette, kuhu veel on võimalik kasvada. Palju õnne, Rummu raamatukogu!
Üleskutse
Kas sul on mälestusi Rummu raamatukogust? Võta ühendust ja jaga neid meiega, et saaksime järgmiseks viiekümnendaks oma kogumikku täiendada, või tule ja astu läbi – võib-olla ootab sind seal just see raamat, mis muudab midagi suuremat. ●
URVE LUHT
Lääne-Harju Valla Raamatukogu direktor