Lugu ja areng läbi aastakümnete
Vasalemma raamatukogu, mille asutajaks oli 1925. aastal Vasalemma Hariduse Selts, tähistas 2025. aasta märtsis oma 100. juubelit. Selle sajandi jooksul on raamatukogu läbinud mitmeid arengufaase, saanud osa keerulistest aegadest ning andnud oma panuse kohaliku kogukonna haridusse ja kultuuri. Vasalemma raamatukogu ei ole vaid koht, kus hoitakse raamatuid, vaid elav osa kogukonnast, mis on läbi aegade pakkunud lugemisvara ja teadmist igas vanuses inimestele.
Raamatukogu algus ulatub Vasalemma Hariduse Seltsi tegevusse, kui esimesed raamatud saadi annetusena seltsi liikmetelt ja kohalikelt raamatusõpradelt. Lisaks saadi põllumajanduse peavalitsuselt tasuta 19 nimetut kirjandust. Esimesed rahalised vahendid raamatute soetamiseks saadi 1. mai kogukonnapeo sissetulekust. Raamatukogu asus algselt Alide Oderi isatalus Nõmmel, kus noor peretütar Alide laenutas kirjandust kohalikele noortele. Alide Oder oli esimene, kes viis ellu raamatukogu algidee kogukonnas, andes sellele elu ja hingamise.
Sügisel 1926. aastal tuli Vasalemma 6-klassilise algkooli õpetajaks Julius Oengo (kirjanikunimega J. Oro), kellel oli suur panus raamatukogu arendamisse. Oengo võttis üle ka raamatukoguhoidja kohustused ning hakkas juhtima ka näiteringi. Pidudel esitati näidendeid (etendati isegi Vilde „Pisuhända“) ning saadud tulu eest soetati hoolikalt valitud raamatuid. Raamatukogus ei leidunud kerget lektüüri, vaid lugemisvara oli hoolikalt valitud ja hariv. Laenutamine oli tasuline ja raamatu kaane siseküljele oli kleebitud „Raamatu palve lugejale“, milles paluti hoida raamatud puhtana ja tervena. Raamatud olid väga hinnatud, kuna neid leidus kodudes vähe, mistõttu käidi tihti raamatukogus lugemisvara otsimas.
1930ndatel aastatel tegutses raamatukogus aktiivselt ka Hariduse Seltsi liikmeskond, kes aitas laenutustöös. Aastaid hiljem, juba sõjajärgses Eestis, jätkas Julius Oengo tütar Illi isa tööd, saades 1946. aastal palgaliseks raamatukogu juhatajaks. Keerulistel sõjaaegadel abistas teda ka tema abikaasa Melanie. 1935. aastal eestindas Oengo oma nime Õngoks. Raamatukoguhoidja rolli täitis perekond Õngo kokku 25 aastat, jättes sügava jälje Vasalemma kogukonna kultuurilukku. Need aastad olid märkimisväärsed ka hariduse ja kultuuri arengus, sest raamatukogu pakkus mitte ainult lugemisvara, vaid ka meelelahutust.
Vasalemma raamatukogul oli mitmeid põlemisi ja muudatusi, kuid raamatukogu suutis iga kord üles leida tee edasiviivatesse ruumidesse. 1951. aastal võttis raamatukogu üle Evi Horst, ning 1953. aastal alustas oma tööd Asta Pohlak, kes juhtis raamatukogu 1977. aastani. 1954. aastal viidi raamatukogu Murrangu kolhoosi kontori ühte ruumi, raamatud olid iga ilmaga hindamatu väärtusega ning alati täiendati fondi. Väike raamatukogu riiul asus ka Vasalemma külanõukogu ruumides. Raamatukogus jätkati koostööd kohalike kogukonna liikmetega ning raamatud koguti kokku ja hoiti igal võimalikul viisil kaitstuna.
1908. aasta juulis läks Vasalemma postijaam põlema, raamatud ise tules kannatada ei saanud, kuid poolpõlenud maja rüüstati, raamatud tassiti lihtsalt laiali. Seejärel koliti raamatukogu aedlinna eramajja.
1983. aastal asus raamatukogu juhatajaks Mallis Rank, kes samuti pidi oma tööelu jooksul üle elama järgmise raske põlengu – hävis kogu raamatuvaramu. Pärast seda koguti annetusi eraisikutelt ja asutustelt ning 1996. aastaks kolis raamatukogu Vasalemma vallamajja, algul keldrikorrusele, hiljem aga 3. korrusele, kus said tekkida ka kaasaegsemad ruumid raamatukogule ja teabekeskusele.
Raamatukogu ümberkujundamine ja laienemine toimusid koos kohaliku hariduse arenguga. 1999. aastal avati pidulikult Vasalemma valla raamatukogu uued ruumid. Samuti hakati raamatukogus pakkuma rohkem teenuseid nagu internetiühendus ja teabekeskuse teenused. Raamatukogu roll kohaliku kogukonna keskuse ja kultuurikohtumispaigana muutus järjest tähtsamaks.
Pärast valdade ühinemist 2017. aastal moodustati Lääne-Harju vald ning Vasalemma raamatukogu moodustab osa sellest suuremast süsteemist. 2019. aastal viidi Vasalemma raamatukogu üle Lääne-Harju Valla Raamatukogu haruraamatukoguks, mille käigus kolis raamatukogu tervisekeskuse majja. Tänaseks on raamatukogus 7338 raamatut ja 194 registreeritud lugejat. Raamatukogul on selge visioon jääda hariduse ja kultuuri edendajaks, pakkudes igal võimalikul viisil väärtuslikke teenuseid ja hoides elavana traditsioonide pärandit.
Raamatukogu 100. sünnipäeva tähistamine oli meeleolukas rahvaüritus, kus said kokku kohalikud Vasalemma inimesed, valla raamatukoguhoidjad ja vallavalitsuse esindajad. Üritusel räägiti raamatukogu vajalikkusest ja pikast ajaloost ning meenutati seda, kuidas raamatukogu on mõjutanud kogukonna elu ja arenenud läbi aastakümnete. Peo meelolu loomiseks esitas Tiina Savisaar klaveril rahvamuusika lugusid, andes üritusele sooja ja koduse atmosfääri. Erilised tänusõnad anti ka endistele raamatukoguhoidjatele, sealhulgas Mallis Rankile, kelle panus raamatukogu arengusse oli hindamatu. Tänati ka praegust raamatukoguhoidjat Pille Pikajagot, kes jätkab raamatukogu tööd, olles osa selle 100-aastasest pärandist.
Vasalemma raamatukogu 100. sünnipäevaüritusel jagasid oma mõtteid ja soove kohaliku kogukonna esindajad, kelle sõnad andsid üritusele sooja ja isikliku varjundi. Marju Algver ja Anne Sinijärv, kes on kaua olnud seotud raamatukoguga, meenutasid raamatukogu tähtsust kohaliku elu ja hariduse kujundamises. Vallavanem Jaanus Saat tõi esile raamatukogu kui kogukonna vaimu ja kultuuri hoidjana, mis ühendab erinevaid inimesi ja pakub lugemisvara igas eas ja igast ühiskonnagrupist inimestele.
Vasalemma raamatukogu 100-aastane ajalugu on tõestuseks kohaliku kogukonna usust haridusse, kultuuri ja teadmistesse. Iga aastakümme on toonud uusi väljakutseid, kuid raamatukogu on alati leidnud tee edasi, pakkudes lugemisvara ja kogemusi, mis rikastavad kogukonna elu. Täna, 2025. aastal, jätkab Vasalemma haruraamatukogu oma teekonda, olles elav osa Lääne-Harju valla kultuuri- ja hariduselust, pakkudes ka tulevikus lugemist ja teadmisi kõigile huvilistele.
Allikas: Helve Roosaaare „Vasalemma lugu faktides, mälestustes“ (2006)
URVE LUHT
Lääne-Harju raamatukogu direktor